Suvekuumaga muutuvad paljud Eesti järved ja tiigid roheliseks ning häguseks, see on märk sinivetikate õitsemisest. Kui inimeste jaoks tähendab see ujumiskeeldu, siis koertele võib sinivetikaga kokku puutumine olla lausa eluohtlik. Koerad joovad ujumise ajal sageli vett, nuusivad rannakaldal ja lakkuvad oma karvkatet, kõik see suurendab mürgistuse ohtu oluliselt. Teadlik koeraomanik oskab ohtliku vee ära tunda enne, kui on liiga hilja.

1. Mis on sinivetikad ja millal need tekivad?

Sinivetikad (teaduslikult tsüanobakterid) ei ole tegelikult vetikad, vaid bakterid, mis käituvad sarnaselt vetikatega. Need elavad magevees ja võivad kuuma ning päikeselise ilmaga plahvatuslikult paljuneda, moodustades veekogude pinnale nähtavaid õitsenguid.

Sinivetikate õitsemine toimub tavaliselt juulist septembrini, kui vesi on soe (üle 20 °C), päike paistab intensiivselt ja vesi on toitaineterikas. Tuulevaikne ilm aitab vetikatel koguneda rannale lähemale, mistõttu just madalas rannavees võib nende kontsentratsioon olla kõige kõrgem.

2. Kuidas sinivetikaid ära tunda?

Sinivetikaga nakatunud vesi võib näha välja mitut moodi:

Värv: roheline, sinakasroheline, kollakasroheline või isegi pruunikas

Välimus: helbeline, hernesupi-laadne, vahune või õline pind

Lõhn: kopitanud, mädane või ebameeldivalt roheline lõhn

Asukoht: koguneb sageli rannale või vee pinnale kilejas kihina

Kui kahtled, siis ära lase koeral vette minna. Selge ja läbipaistev vesi on ohutuse esimene märk, hägune või värviline vesi vajab alati ettevaatust, sõltumata sellest, kas seal on ujumiskeeld või mitte.

3. Miks on sinivetikad koertele nii ohtlikud?

Osad sinivetikate liigid toodavad võimsaid mürke, tsüanotoksiine, mis mõjutavad koera maksa ja närvisüsteemi. Koerad on sinivetikate mürgistuse suhtes palju vastuvõtlikumad kui inimesed. Ujumise ajal joovad nad sageli tahtmatult vett ning liiguvad just madalas rannavees, kuhu sinivetikad kõige rohkem kogunevad. Pärast ujumist lakuvad nad oma karvkatet, mis suurendab mürgi allaneelamise ohtu veelgi.

Mürgistus võib tekkida väga väikesest kogusest ja piisab mõnest lonksust, et tekitada eluohtlik seisund. Tsüanotoksiinid mõjuvad kiiresti ning sümptomid võivad ilmneda juba 15–60 minuti jooksul pärast kokkupuudet.

4. Sinivetikate mürgistuse sümptomid koeral

Sümptomid sõltuvad sellest, millist tüüpi toksiini koer sai ja mis koguses.

Järgnevad tunnused annavad põhjuse muretsemiseks:

  1. Oksendamine ja kõhulahtisus (sageli esimesed tunnused)
  2. Tugev nõrkus ja kõikuv kõnnak
  3. Lihasnõrkus või -krambid
  4. Süljeeritus ja suu vahutamine
  5. Hingamisraskused
  6. Kollasus (silmavalgetel või igemetel)
  7. Teadvuse häired või krambihood
 NB! Sinivetikate mürgistuse vastu puudub spetsiifiline antidoot. Ravi on toetav ja peab algama nii kiiresti kui võimalik. Iga viivitatud minut loeb, ära oota sümptomite süvenemist.

5. Mida teha, kui koer puutus sinivetikaga kokku?

Kui kahtlustad, et koer on puutunud kokku sinivetikaga, isegi kui sümptomeid veel ei ole, tegutse kohe:

Eemalda koer viivitamatult veest ja ära lase tal end lakkuda

Loputa koer põhjalikult puhta veega, et eemaldada karvkattelt vetikad

Helista loomaarstile kohe, ära oota sümptomite ilmnemist

Märgi üles ujumise kellaaeg - see info aitab veterinaaril ravi planeerida

Ära lase koeral teel loomaarsti juurde rohtu süüa - loomaarst kutsub vajadusel ise oksendamise kontrollitud tingimustel esile

Loomaarstile kindlasti öelda, et kahtlustad potentsiaalselt sinivetikaga nakatunud veega kokkupuutumist, sest see aitab kiiresti õige ravikava valida.

6. Kuidas ennetada ja kust infot leida?

Parim kaitse on teadlikkus. Enne järve või tiigi külastust tee kiire eeltöö:

Kontrolli veekvaliteeti: Terviseamet avaldab regulaarselt suplusvee seire tulemusi, sealhulgas sinivetikate esinemise kohta. Vaata ajakohast infot Terviseameti suplusvee kaardilt.

Jälgi kohalikke hoiatusi: Kohalikud omavalitsused ja Keskkonnaamet teavitavad tihti sinivetikate õitsemisest sotsiaalmeedia kaudu.

Usu oma silmi: Isegi kui ametlikku keeldu ei ole, ära lase koeral ujuda, kui vesi tundub kahtlane.

Võta kaasa oma joogikauss ja puhas vesi: Kanna alati kaasas puhta veega täidetud reisikaussi või joogitopsi, et koeral ei tekiks vajadust veekogust juua.

 

Sinivetikaid võib leiduda ka väikestes tiikides, kraavides ja isegi koduaias olevas basseinivees, seega tasub ettevaatlik olla igas seisvas vees.